Igaüks väärib rohkem rõõmu

Miks pöördutakse psühhoterapeudi poole?  

Kõige sagedamini vaevavad inimesi igapäevased suhteprobleemid. „Mida teha, et abielus oleks rohkem teineteise mõistmist?“ „Miks mu laps minuga nii hoolimatult käitub?“ Teadvustades kõigepealt iseenda suhtlemis- ja käitumismustreid, hakkame paremini mõistma ka lähedasi. Muutes ennast, märkame ühtäkki, kuidas ka ümbritsevates on kasvanud tähelepanelikkus ja hoolimine.

Paljud inimesed on minevikus kogenud midagi traumaatilist, mis nende elu praegugi veel mõjutab. Nad istuvad kinni minevikuvalus ega julge vaadata homsesse. Teraapiaseansil on võimalik kogetu põhjusi uurida, negatiivne situatsioon positiivseks „ümber teha“ ja avastada, et valus minevik ei häirigi enam – ees ootab helge homne.

Viimase paari aastakümne tohutu elutempo ja töökoormus ei jäta meile aega peeglisse vaatamiseks. Suur osa inimesi on väsinud ja tülpinud, töö ega suhted ei rahulda. „Mida ma tegelikult tahan?“ No kellel siin on aega filosofeerida!? Ehk aitab see, kui mõtleme asjad ilusaks? Või murrame tahtejõuga läbi raskuste? Nii ehitame „kaitsevallid“ enda ümber ja kulutame määratul hulgal energiat, et oma „kindlust“ elu ja teiste inimeste eest kaitsta. Tulemuseks on aina kasvav väsimus ja frustratsioon. Kui aga õppida oma tegelikke vajadusi endale tunnistama ning nende eest ka välja astuma, siis vabastab see inimese kasutusse tohutu jõu ja energia, mis kulusid varem enesepettusele ja tarbetule võitlusele.

 

Aeg vaadata enda sisse

Kuid terapeudi poole ei pruugi pöörduda vaid valulike probleemidega. Psühhoteraapiast võib saada elu muutev kogemus ka neile, kes oma eluga üldjuhul kenasti hakkama saavad, kuid kes soovivad tuua oma päevadesse rohkem rõõmu ja mängulusti. Või neile, kelle elus on kõik olemas, samas on hinges mingi nimetu igatsus. Vahel lihtsalt jõuame punkti, kus avastame, et meie senine elu ja tehtud tegemised ei rahulda meid enam. Ja siis on aeg vaadata enda sisse ja otsida vastuseid sealt. Sel juhul on teraapia eesmärgiks enese tundmaõppimine, enese suurem teadvustamine. Teadvustamise läbi saabub aga suurem selgus ja siirus. Ma tean, kes ma tegelikult olen (mitte kellena lasen end välja paista), ma usun sellesse ja usaldan end. Ja kui ma end usaldan, siis saan olla siiras, käituda spontaanselt ja tunda end vabalt. Ma ei pea mõtlema sellele, millisena paistan või kas ma sobin. See võtab ära uskumatult palju sisemist pinget. Iseenda sisse vaatamine aitab leida ka rohkem energiat, elurõõmu, armastust nii enda kui ümbritseva maailma vastu. Parem kontakt iseendaga annab väe, millega koostööd tehes pole ükski eesmärk liiga keeruline täita. Me kõik ju väärime parimat võimalikku elu.

Elu nüüd ja praegu!

Terapeut Martti Linqvist on toredasti öelnud: "Elu on lõppude lõpuks iseenese mõte. Kui elusse suhtuda ainult kui teadvustatud edasipürgimisse ja kulgemisse ühest eesmärgist teiseni, kaotabki see ühtäkki kogu oma sisu. Kui elu on, peab see olema nüüd ja praegu – iseenese nägu ja moodi, endast kõike andev ja sügavalt puudutav. Mäng on elu parim kujutis, sest mäng on puhas eneseväljendus ilma vähimagi kasusaamise eesmärgita."

Rohkem rõõmu, julgust ja mängulusti!
Kadi Kütt