24. apr Mehelik. Naiselik. Õnnelik Kadi Kütt
Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega või julgeb tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam nannipunniks. Naised töötavad tippjuhina ja teenivad suurt raha, lõhuvad puid ja vahetavad autol rehve. Oleme saavutanud palju igatsetud võrdsuse? Oleme nüüd õnnelikumad? „Võrdsuse taotlemisega on kaasnenud majanduslik ja sotsiaalne võrdsus, ent ka seksuaalne neutraalsus. Pangaarved võrdsustuvad, ent kirg kaob,“ hoiatab David Deida oma menukis „Tõelise mehe tee“. Ajendatuna soovist luua meestele ja naistele võrdsed võimalused lämmatab suur osa inimesi tahtmatult oma tegeliku seksuaalse olemuse ja nii juhtub, et „jumalanna ja sõdalane muutuvad neutraalseteks olematu seksuaalse polaarsusega majanaabriteks“. Nad on õnnetud ja kannatavad. Loe edasi | Kommentaarid: 111. märts Kuidas ennast armastada Kadi Kütt
Enda armastamine ei ole vaid teoreetiline jutt, mida vestavad eneseabiõpikud ja terapeudid. Enda armastamine tähendab endasse suhtumise kõrval ka konkreetseid tegevusi, tähendab enda kokkuvõtmist, endale aja kulutamist ja sellele ülesandele pühendumist. Siin toodu ei ole kindlasti lõplik nimekiri enda heaks tehtavatest tegevustest, kuid hea algus seegi. Loe edasi | Kommentaarid: 022. veebr Mäleta surma! Kadi Kütt
Ühes veebruarikuises „Eesti Ekspressis“ ilmus artikkel austraallanna Bronnie Warest ja tema raamatust, milles autor toob välja viis asja, mida inimesed surres kõige rohkem kahetsevad. Ware on palju aastaid töötanud lootusetute haigetega, hoolitsedes koju surema saadetud patsientide eest. Ta on näinud inimeste hingepiina ja kahetsusi elamata jäänud elu pärast, kuid näinud ka surijate sisemist kasvamist, kui nad seisid silmitsi iseenda surelikkusega.
Loe edasi | Kommentaarid: 019. veebr Kes juhib meie elu? Kadi Kütt
Meile tundub, et juhime ise oma mõtteid, tundeid ja käitumist. Kes siis veel? Ometi on rakubioloogi ja tuntud lektori Bruce Liptoni sõnul kõigest 5% meelest meie enda kontrolli all! Selgub, et alateadvus ei juhi omaenese seaduste järgi mitte ainult me südametööd, vereringet, seedimist ja hingamist, vaid mängib olulist rolli ka selles, millisena end või maailma tajume, mida väärtustame ja kuidas eluga hakkama saame. Loe edasi | Kommentaarid: 022. jaan Enesearendamise okkaline tee Kadi Kütt
Vahel tundub, et mida rohkem ma ennast tundma õpin, seda vähem ma tean. Nii suudan end aeg-ajalt oma mõtete või käitumisega üsna ebameeldivalt üllatada ja see muudab mind kurvaks või nõutuks (no vahel ka päris vihaseks). Teinekord on nii, et tean ju küll, aga ei kasuta, sest hoian harjumustest kinni või napib nii vajalikku enesedistsipliini. Mõnikord olen enese uurimise käigus saanud teada midagi sellist, mis kõigutab tuntavalt mu sisemist tasakaalu ja lööb mõra mu eneseusku.
Loe edasi | Kommentaarid: 022. dets Pika eluea valem Kadi Kütt
Tõnu Õnnepalu imestab „Flandria päevikus“: „Imelik, et me kõik nii haiged oleme, kuigi me oleme tervemad, kui inimesed iial ajaloos on olnud, meie elupäevad on nii pikad. Milline võimalus. Meile on kingitud seniolematult palju vanadust, aga me tahame selle muuta võltsnooruseks. Milline tänamatus.“
Inimene ei oska vist tõepoolest väärikalt ja rahulikult vananeda. Aga oleme ausad, väärikalt vananemise olulisteks eeldusteks on hea tervis ja vaimuerksus. Sest kuidas muidu jaksad sa oma „seniolematult palju“ vanaduspäevi rõõmsalt mööda saata? Loe edasi | Kommentaarid: 020. dets Elu mõte Kadi Kütt
Mõni aeg tagasi tuli telekast saade noormehest, kes peab Tallinna vanalinnas idamaade pillide poodi ja õpetab noortele pillimängu. Saatejuht Reet Linna küsis külaliselt, miks ta sellega tegeleb. Noormees mõtles pisut ja vastas umbes nii: „Kuidagi peab ju inimene oma päevi sisustama.“ See pani mind mõtlema. See mõjus mulle! Ei mingit juttu missioonist, eesmärgist või kutsumusest – tee lihtsalt iga päev mõnusaid asju ja ole selles päevas! Loe edasi | Kommentaarid: 007. märts Oled sa selles kindel? Kadi Kütt
Vietnamlasest budistlik munk ja õpetaja Thich Nhat Hanh ütleb oma raamatus „Õnn“ Buddha sõnadega: „Maailmas kannatab kõige rohkem see inimene, kellel on palju valearusaamu – ja enamik meie ettekujutustest on ekslikud.“ Et seda mitte unustada, soovitab Hanh kirjutada paberile küsimuse „Oled sa selles kindel?“ ja kinnitada paber nähtavale kohale seinale. Siin on väga sügav mõte – selles, mis iganes sa mõtled või teed, on vabadust vaid siis, kui sa oled avatud, uudishimulik ega hoia juba teadaolevast kümne küünega kinni. Sest kinnihoidmisega teed endast oma teadmiste-kogemuste vangi ja võtad tegutsemiselt väe.
Loe edasi | Kommentaarid: 003. veebr Koguaeg kusagil mujal Kadi Kütt
Ühelt jaapani zeni mediteerijalt küsiti, kuidas ta suudab hoida meele nii rahuliku. Mees vastas:
„Kui ma istun, siis istun.
Kui ma tõusen püsti, siis tõusen püsti.
Kui ma kõnnin, siis kõnnin.“
Loe edasi | Kommentaarid: 002. veebr Keskeakriis! Minu uus ja parem elu Kadi Kütt
Me tõmbame elus ligi inimesi, kes
mingil moel meile sarnanevad – nad maadlevad samasuguste probleemidega, neil on
samasugused väljakutsed, nende peas keerlevad samad küsimused. Minu juurde psühhoteraapiasse
jõuavad sageli inimesed, kes küsivad: „Mida ma pean oma eluga ette võtma, kui see,
mis on, enam ei rahulda, aga midagi uut ei oska või ei julge ette võtta?“ Just
säärasesse seisu (kriisi?) jõudnud inimestele mõeldes panin kirja oma elu suure
muutuse. Ehk saad sellest julgust muuta endagi elu. Või vähemalt teha algust unistamisega.
13. nov Maaühendus annab elujõu Kadi Kütt
„Ma olen õigel ajal õiges kohas. Ma tunnen end turvaliselt. Ma tean, mida tahan. Ja isegi siis, kui asjad ei kulge planeeritult, olen ma kannatlik ja usaldan kõike, mis on.“ Eks ole kadestamisväärne suhtumine? Võib kindlalt väita, et sellisel inimesel on juured sügaval maas – ta teab, kes ta on ja kust tuleb, millised on ta vajadused. Ta on rahulik ja tasakaalus. Ta on paindlik ja kohaneb kergesti muutustega. Suure tõenäosusega on tal ka hea füüsiline tervis. See on inimene, kel on hea maaühendus.
Loe edasi | Kommentaarid: 018. okt Loome ise nii haiguse kui tervise Kadi Kütt
Holistilise tervisekäsitluse üks peamisi seisukohti on, et haigestumine ei toimu juhuslikult – iga meie mõte ja tunne tekitab liikumise meie energiaväljas ning muutused energiaväljas mõjutavad kehakeemiat. Seega mõjutab kõik, mis toimub meie meeles, ka otseselt meie füüsilist keha. Ja kuna iga inimene osaleb nii kas teadlikult või alateadlikult oma isikliku füüsilise reaalsuse loomisel, siis holistilise mõtteviisi järgi on inimesel endal vastutus ühtviisi nii haigestumise kui tervenemise eest. Sama seisukoht on tuttav ka iidsetest idamaistest terviseõpetustest.
Loe edasi | Kommentaarid: 021. juuni Olla igas hetkes kohal Kadi Kütt
Olen viimasel ajal mõelnud palju räägitud ja kirjutatud KOHAL OLEMISEST. Et mida see õigupoolest tähendab – olla igas hetkes tähelepanelik ja teadlik, olla vaimselt kohal – ja kuidas saaksin seda kõige lihtsamini oma klientidele selgitada. Ja muidugi oluline küsimus: milleks seda üldse vaja on? „Kohalolek tähendab kohtumist oma Tõelise Olemusega,“ armastatakse kirjutada. Kuid inimestele, kes Eckhart Tolle raamatuid lugenud pole, võib see keeruline tunduda. Püüan asjale läheneda pisut maalähedasemalt. Loe edasi | Kommentaarid: 001. juuni Tahan olla täna parem kui eile Kadi Kütt
Kes on tutvunud vaimsete õpetustega ja lugenud eneseabiraamatuid, see teab paremaks inimeseks saamise retsepte. On tuhandeid teooriaid ja õpetajaid, kel on olemas valmislahendused – tehnikad, mis võivad juhtida soovitud tulemuseni. Aga ei pruugi... Vahel on nii, nagu ütleb kultuuriantropoloog Argo Moor: „Maailmavaateid on palju, kõik pretendeerivad tõele, kõik on tõed, kõik on narrid. Miski pole tähtsam kui miski muu.“ No millele siis toetuda? Tahaks ju ikka paremaks inimeseks saada!
Loe edasi | Kommentaarid: 0